Tektiit

Tektiidiks nimetatakse looduslikku klaasi, mis on kõige sagedamini pruunikat või musta värvi. Need on väikesed, veerkivi meenutavad klaasjad objektid Maa materjalist, mis on sulanud meteoriidi kokkupõrke tagajärjel, paiskunud meie atmosfääri ja langenud gravitatsiooni mõjul uuesti Maale. Tagasi maale langedes omandavad nad sulamise tõttu sageli aerodünaamilise kuju. Nimetuse on tektiit saanud kreekakeelsest sõnast tektos, mis tähendab "sulatatud". Esimene kirjalik viide tektiitidele tehti juba ca 1050 aastat tagasi Hiinas, kus kirjanik Liu Sun andis sellele nimetuse, mis tähendas "äikesejumala tindikivi". Austraalia aborigeenid on tektiite kasutanud rituaalsete esemetena juba üle 30 000 aasta.[1]

Tektiite on leitud ainult teatud maailma piirkondade hajutatud väljadel, peamiselt madalatel laiuskraadidel. Kolm peamist piirkonda on Kagu-Aasia (eriti Tai ja Filipiinid), Austraalia, Kariibimere ja Põhja-Ameerika alad ning Elevandiluurannik Lääne-Aafrikas. Muud piirkonnad on veel näiteks Tšehhi Vabariik (Böömimaa); Slovakkia (Moraavia), Lõuna-Vietnam; Laos, Hiina ja Malaisia.[2] Sõltuvalt sellest, milline konkreetne maa materjal meteoriidipõrke tagajärjel õhku paiskus ja sulas, on ka tektiitide koostis varieeruv. Nii on erinevatest kohtadest pärit tektiitidele antud palju erinevaid nimetusi. Näiteks Tšehhis leiduvaid tektiite nimetatakse moldaviidiks ning need on rohelist värvi,[3] Austraalias leitud tektiite nimetatakse jälle australiitideks.[4]

Kuigi tektiidid on pealiskaudselt sarnased mõne maapealse vulkaanilise klaasiga (obsidiaan), on neil ebatavalised füüsikalised omadused, mis neid siiski eristavad. Esiteks on nad täiesti klaasjad ja neil puuduvad mikroliidid või fenokristallid (erinevalt maapealsetest vulkaanilistest klaasidest). Teiseks, kuigi tektiitide ränidioksiidi sisaldus on kõrge, on nende keemiline ja isotoopiline koostis lähemal põlevkivide ja sarnaste settekivimite omale ning erineb oluliselt maapealsete vulkaaniliste klaaside keemilisest ja isotoopilisest koostisest. Kolmandaks ei sisalda tektiidid (erinevalt maapealsetest vulkaanilistest klaasidest) praktiliselt üldse vett (<0,02 massiprotsenti).[5]

Kohati ebamaise päritolu tõttu usutakse tektiit olevat ideaalne meditatiivne vahend, mis aitab laiendada teadvust kõrgeimatesse sagedustesse ning integreerida neid sagedusi kehasse. Tektiit soodustab teadlikkuse ja teadvuse laiendamist kaugemale Maast ja tähtedest. Enamikele inimestele avaldab tektiit võimendavat mõju, laiendades aurat ja aidates kõrvale heita nn energeetilist prahti. See aitab jõuda tundlikuma ja vabamalt voolavama energiakehani.[6] Tektiit aitab vabaks lasta soovimatuid kogemusi, meenutades õpitud õppetunde ja keskendudes asjadele, mis edendavad vaimset arengut.[7]

Keemiline koostis: klaas

Leiukohad: üle kogu maailma, kuulsaimad Austraalias ja Tšehhis

Vaata tektiidist tooteid