Sugiliit

“I follow my dreams to my highest good.”[1]

Sugiliit on olnud vääriskivimi turul vaid mõned aastad ning see on saanud oma nimetuse Jaapani petrograaf K. Sugi järgi.[2] Ken-Ichi Sugi avastas mineraali Jaapanis asuval Iwagi saarel esmakordselt 1944. aastal, ent see dokumenteeriti ja nimetati avastaja järgi alles 1976. aastal.[3]

Jaapanis leidub sugiliiti kollakas-valgete või suisa värvitute väikeste kristallidena, mis on võrdlemisi sobimatud juveliiridele või skulptoritele töötlemiseks. Sellel on keskmine kõvadus (Mohsi skaalal 6) ja sellel on klaasjas, lausa siidine läige. Sugiliidi keemiline koostis on võrdlemini keeruline: see koosneb kaaliumist, naatriumist ja  liitium-raua rauasilikaadist ning kuulub tsüklosilikaatide rühma. Tsüklosilikaat on silikaat-tetraeedrite ühend, mis koosneb tsentraalsest räniaatomist, mida ümbritsevad neli hapniku aatomit: sellised silikaat-tetraeedrid on omakorda paigutunud rõngasteks (sellest ka eesliide tsüklo, mis tähistab kreeka keeles ringi). Teised tsüklosilikaadid on veel näiteks berüll ja turmaliin.[4]

Ergas, violetsest kuni purpurpunase värviga küllastunud materjal avastati 1979. aastal aga Lõuna-Aafrika Vabariigis, Kapimaal asuvast Wessels’i mangaanikaevandusest, mis oli alles hiljuti tööd alustanud. Vääriskivi kvaliteediga sugiliit leiti seejuures täiesti juhuslikult, kui üks šahtide lagesid kaevanduse arenduse käigus kokku varises. Pärast leiu avaldamist kirjeldati, et selle keemiline koostis on identne Jaapanis leitud sugiliidiga. Ainus erinevus – julge lilla värvus – oli tingitud selle koostises sisalduvatest mangaani lisanditest. Kaevanduse nimetuse tõttu kutsutakse Aafrikast pärinevat sugiliiti veel vesseliidiks (wesselite), aga ka näiteks kuninglikuks lavuliidiks (royal lavulite) või kuninglikuks lazeliks (royal lazel), kui sellel on lavendlit meentuav pigment. Eriti harva esinevat poolläbipaistvat sugiliiti nimetatakse geel-sugiliidiks – see on äärmiselt hinnatud materjal. Tänaseks on Wesselsi kaevanduse varud end ammendanud ning sugiliidist on saanud kallis ja haruldane leid. Hiljem on sugiliiti leitud veel näiteks Kanadast, Itaaliast, Austraaliast ja Indiast.[5]

Tänapäeval on sugiliit tuntud just iseloomuliku sügavlilla tooni järgi, mille tõttu on seda kerge ajada segamini ka näiteks tšaroiidi või stihiidiga.[6]

Energeetiliselt toetab sugiliit visualiseerimist ning täiustunud reaalsuse loomist läbi uute sihtide püstitamise. Sugiliit julgustab endalt küsima, kas see, millele sa täna oma energiat suunad, on endiselt harmoonias südame ja sisemise kutsega – või on see pelgalt harjumusest ajendatud rutiin?[7] Sugiliit on toeks igat liiki vaimsetel otsingutel ning soodustab omaenese tões ja tõe järgi elamist.[8] Samuti sütitab sugiliit usu elus peituvate loendamatute võimaluste vastu ning aitab visioneerida tulevikku, mis hetkekogemusega veel ei sarnane. Selliselt soodustab sugiliit optimismi ja lootusrikkust ning meenutab, et kõik, mida on võimalik ette kujutada, on võimalik saavutada.[9] 

Keemiline koostis: KNa₂Li₃Fe₂(Si₁₂O₃₀)[10]

Leiukohad: Lõuna-Aafrika Vabariik, Jaapan, Kanada, Itaalia, Austraalia, India

Vaata sugiliidist tooteid