Sardoonüks

Sardoonüks on kristall, mida on selle ilu ja väidetavate metafüüsiliste omaduste tõttu hinnatud kohaselt juba tuhandeid aastaid. Sardoonüks on üks oonüksi variatsioone; oonüks jällegi on ränidioksiidi mineraal ahhaat. Oonüks on samade omadustega kui kvartskivid (SiO₂). Sardoonüksil on palju üksteise peale laotud kvartsikiudude kihte, mis moodustavad aja jooksul kohati läbipaistva, kohati läbipaistmatu erivärvilise kristalli. Sardoonüksile on iseloomulikud eelkõige punased ja pruunid värviribad. Oma nimetuse on kristall saanud kreeka sõnadest "sard", mis tähendab punakaspruuni, ja "oonüks", mis tähistab vöötidega kivi.[1] Teiste allikate kohaselt olevat aga sõna sard tuletatudkunagi eksisteerinud linnast nimega Sardis, mis asus Lydia riigis Väike-Aasias (tänapäevane Türgi).[2]

Sardoonüksit peeti kunagi väärtuslikumaks kui safiiri, hõbedat või kulda ning see on olnud tsivilisatsioonide poolt ihaldatud juba tuhandeid aastaid. Rooma sõdurid kandsid sardoonüksit graveeritud talismanidena, sest usuti, et sardonüüks suunab kivisse raiutud kuju (nt mõne jumala) võimed ka sõdurile endale. Renessansiajastul oli see kalliskivi nõutud avalike kõnelejate seas, sest see usuti edendavat veenvat kõneoskust.[3] Mitmed iidsed kultuurid on sardoonüksid seostanud õnneliku abielu, eduga õigusküsimustes ja sõpruses; samuti usuti see pakkuvat leevendust valule ning kaitset põletike ja mürgiste hammustuste või torgete eest.[4]

Energeetiliselt seostatakse sardoonüksit selge fokusseeritud mõtlemise ja suhtlemisoskustega. See on abiks otsustuste tegemisel ja väljakutsete vastuvõtmisel ning see toetab enesedistsipliini ja vaprust.[5] Psühholoogiliselt edendab kristall tahtejõudu, ja oskust töödelda informatsiooni; see tugevdab iseloomu ja enesekontrolli. Sardoonüks aitab jagu saada kõhklustest ja võib leevendada depressiooni.[6]

Keemiline koostis: SiO₂[7]

Leiukohad: Hiina, India, Edela-Aafrika, Austraalia, Brasiilia, Uruguai[8]