Rüolliit (vihmametsajaspis)
Rüoliit (vahel nimetatud ka kui vihmametsajaspis või sfääriline rüoliit) on suure ränidioksiidisisaldusega vulkaaniline kivim.
See on tavaliselt roosa või halli värvi ja selle terad on niivõrd väikesed, et neid on raske ilma luubita näha. Rüoliit moodustub tavaliselt mandri- või mandriäärsete vulkaanipursete käigus, kus graniitmagma jõuab pinnale (seda juhtub äärmiselt harva). Kuna laava jahtub kiiresti ning sisaldab gaasimulle, jäävad gaasimullide kohtadesse tühimikud. Kui tühimikke läbib hiljem põhjavesi või hüdrotermilised gaasid, saavad sinna ladestuda aga erinevad mineraalid, mis kasvavad kristallideks (nt ahhaat, opaal, jaspis, topaas jt).[1] Rüoliidi pindlõikes kajastuvadki sinna sisse kasvanud kristallid sõõrjate erivärviliste laikudena.
Rüoliit annab võtme oma südameühenduse loomiseks Loodusega ning impulsi töötada planeedi tervendamise nimel. See äratab teadlikkust sellest, et inimesed kui olendid ei ole eraldatud loomade, taimede või mineraalide maailmast. Tänapäevasel tehnoloogilisel ajastul on paljud inimesed unustanud orgaanilise naudingu, mida pakub pelk eksistents. Vihmametsajaspis võib aidata inimesel seda uuesti äratada ning kui see rõõm on naasnud, siis saabub sellega ka arusaam, et eluslooduse säilitamise ja toetamise nimel tuleb tegutseda. Rüoliit pakub looduses peituvaid spirituaalseid õpetusi. Looduse jälgimine avatud meelega võib olla väärtuslikum mistahes raamatust või õpetajalt õpituga. Vihmametsajaspis aitab inimesel teadlikult osaleda looduses eksisteerivas füüsilise loomise tantsus. See toob lootust, uuenemist, elujõudu ja energiat ning on kasulik mistahes olukorras, kus inimene on kaotanud huvi Elu ja enda sellesse kaasamise osas.[2]
Psühholoogiliselt edendab rüoliit enesehinnangut ja eneseteadvust, suurendades lugupidamist enda vastu ja aidates leppida oma tõelise olemusega. See annab sitkust tegeleda väljakutsetega ja tõstab teadlikkust iseenese tugevusest.[3]
Leiukohad: Austraalia, Mehhiko, USA[4]
