Preniit

Preniit on kaltsiumi ja alumiiniumi inosilikaat. See kristalliseerub ortorhombilises kristallsüsteemis ja moodustub enamasti stalaktitiliste või botrioidsete agregaatidena, kusjuures ainult väikeste kristallide harjad näitavad mingeid külgi, mis on mh peaaegu alati kumerad. Preniit on rabe, ebaühtlase purunemisega ja klaasjast kuni pärlmutterjas läikega õrnroheline läbipaistev kristall.[1]

See on esimene mineraal, mis sai oma nimetuse üksikisiku järgi, ja see oli ka esimene mineraal, mida kirjeldati Lõuna-Aafrikast (see oli ammu enne seda, kui Lõuna-Aafrikast sai üks tähtsamaid vääris- ja poolvääriskivide allikaid). Esmakordselt kirjeldati preniiti 1788. aastal; hiljem sai see nime oma avastaja, kolonel Hendrik von Prehni (1733-1785), hollandi mineraloogi ja Hea Lootuse neeme koloonia kuberneri järgi.[2]

Preniit seob südame ja tahte, nii et oma energiat kasutatakse südame kutse realiseerimiseks. Kui tahe on seotud südamega mitte egoistliku meelega, siis omandavad inimese teod rahu värvid ning inimese soovid on igas olukorras kooskõlas kõrgeima võimaliku headuse ja heaga. Preniit vaigistab rahutust, närvilisust ja muret. See aitab püsida praeguses hetkes ja vältida ebaterve kujutlusvõime kasutamist (nt katastroofiliste tulevikuväljavaadete ette kujutamist). Kristall meenutab sinu isikliku jõu olemasolu, kutsudes seda rakendama armastuse teenistuses.[3] Preniit aitab taastada usalduse Universumi vastu ning õpetab elama harmoonias looduse ja selle elementidega.[4]

Keemiline koostis: Ca₂Al₂Si₃O₁₀(OH)₂[5]

Leiukohad: Namiibia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Austraalia, Kanada, Hiina, Saksamaa, Šotomaa, Prantsusmaa, USA[6]

Vaata preniidist tooteid