Prasioliit (roheline kvarts)
Prasioliit on rohelisele kvartsile antud turunimetus ning selle värvus varieerub läbipaistvast kuni kahvaturoheliseni. Võrreldes kvartsi lillade, roosade ja kollaste erimitega (nt ametüst, roosa kvarts, tsitriin), on roheline kvarts kõige haruldasem. Prasioliiti nimetatakse vahel ka roheliseks ametüstiks, kuid kuna ametüst on alati ja üksnes violetne, on selline nimetus eksitav.
Esimene looduslik prasioliit leiti 19. sajandi alguses Poolast[1] ning hiljem on taolisi kvartse leitud veel Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast. Kuna looduses leidub prasioliiti erakordselt harva, siis on lõviosa turul müüdavast prasioliidist saadud ametüsti kuumutamise teel (sarnast tehnikat kasutatakse ka nt tsitriini saamiseks).[2] Hilise avastamise ja kasinate varude tõttu on prasioliit olnud turul kättesaadav alles alates 1950. aastatest.[3] Prasioliidi nimetus arvatekse seejuures olevat tekkinud kreeka keelsest sõnast, mis tähendab porrulauku (práso) – seda just kristallile iseloomuliku värvuse tõttu.
Prasioliit aitab tuua spirituaalseid ideaale igapäevasesse väljendusse. See meenutab hoida armastuse ja õnnistuse ruumi ning näha inimeste tõelist olemust ja vaimu. Kristall aitab märgata jumalikku sädet ning tunnustada seda kõikides olendites. See toetab kaastunnet, enese vastuvõtmist ja enseväärikust ning tuletab meelde, et armastuse jagamine on esimene ja kõige tähtsam vaimne samm.[4]
Keemiline koostis: SiO2
Leiukohad: Poola, Brasiilia[5]
[1] The Quartz Page. Prasiolite. Kättesaadav: [http://www.quartzpage.de/prasiolite.html]
[2] P. Voudouris, S. Karampelas, V. Melfos, I. Graham. Mineralogy and Geochemistry of Gems. MDPI 2020, lk 487.
[3] M. R. Collings. Gemlore: An Introduction to Precious and Semi-Precious Stones [Second Edition]. Wildside Press LLC 2009, lk 125.
[4] N. Ahsian, R. Simmons. Prasiolite. The Book of Stones. Berkeley, California: North Atlantic Books 2015.
[5] L. Grande, A. Augustyn. Gems and Gemstones: Timeless Natural Beauty of the Mineral World. University of Chicago Press 2009, lk 91.