Peridoot (oliviin, krüsoliit)
“I expand with the energy of increase”[1]
Kollakast sügavrohelise toonini varieeruv peridoot (mida vahel nimetatakse ka krüsoliidiks) on vääriskivi kvaliteediga oliviin. Peridooti esineb ränivaestes kivimites (nt vulkaaniline basalt) ning selle roheline värvus sõltub rauasisaldusest kalliskivi struktuuris. Oliviin on iseenesest levinum mineraal, mida leidub aluselistes ja ultraaluselistes kivimites; sageli laavas ning vahevöö sügavkivimites, mida laava kannab maapinnale. Samas leidub sedagi üksnes väikeste teradena, mis on tihti on ilmastikust kulunud ning seetõttu dekoriivseteks eesmärkideks sobimatud. Kuna suured forstersiidi kristallid (fostersiit on üks oliviini sorte[2]), millest lihvitakse mh vääriskivikvaliteediga peridooti, on haruldased, peetakse ka oliviini väärtuslikuks.[3]
Peridoot arvatakse olevat oma nime saanud araabia keelest (fariadat – kalliskivi).[4] Nimetusega krüsoliit kirjeldatakse sagemini aga kollakasrohelise tooniga peridooti ning selle nimetuse on kristall saanud kreeka keelest, tähendades „kulda“ ja „kivi“.[5] Iidses Egiptuses valmistati oliviinist helmeid, ripatseid ja amulette, kuid väärtuslikuma peridoodi kasutusaeg jääb alles Ptolemaioste dünastia aegu, mil seda hakati kasutama nii sügavtrükiks (intaglio) kui ka ehiskividena.[6] Ajaloo nn haruldasemad erimid ongi kaevandatud Egiptuselt, täpsemalt Punases meres asuvalt St. Johni saarelt (täna nimetatud kui Zagrabad), kus oliviini kaevandamine algas juba üle 3500 aasta tagasi.[7] Toona nimetasid egiptlased oliviini ka Päikese kristalliks.[8]
Peridoot ja oliviin on ka ühed vähestest kristallidest, mida võib harvaesinevatel juhtudel pärineda mh maavälistest allikatest. Kuna oliviini esineb mõnedel metallilistel meteoriitidel, jõuab see üliharuldastel juhtudel seeläbi ka Maale. Meteoriidi kukkumisteekonnal tekkiv intensiivne kuumus ja plahvatuslik kokkupuude maapinnaga päädib aga tavaliselt sellega, et maani jõudvatest kristallidest jäävad järele üksnes pisikesed tükid. Kuigi meteoriidilise päritoluga peridoote ja oliviine on lihvitud lausa ehtekivimiteks, on tegemist niivõrd erilise kristalliga, et selliseid leiab üksnes üksikute kollektsionääride valdusest.[9]
Peridooti seostatakse kasvuenergiaga, millega kaasneb majanduslik heaolu ja edu. Ent igasuguse kasvuga kaasneb alati uusi väljakutseid. Kui äriline edu seisneb suurenenud nõudluses, siis peab paratamatult lahendama küsimuse sellest, kas praegune tööjõud ja ettevõtte struktuur võimaldab sellise eduga jätkata. Peridoot julgustab tundma rõõmu küllusest, püstitades samaaegselt küsimuse: mille jaoks sa seda kasutada kavatsed? Millised muutused peavad toimuma selleks, et seda kasvu toetada ning et sellest pikaajaliselt rõõmu tunda?[10] Peridoot õpetab lahti laskma minevikumustreid ning väliseid mõjutusi, mis ei toeta arengut. See aitab liikuda edasi oma sisemise kutsumuse suunas, suurendades eneseusaldust ning motiveerides viima ellu selleks vajalikke muutusi.[11] Peridoot on mh külluse ja jõukuse kristall, mis aitab manifesteerida kõige sügavamaid visioone. Kristalli võimekus toetada mistahes soovide kasvamist, ulatub majanduslikust heaolust kaugemalegi, aidates edendada füüsilist ja vaimset heaolu ning rõõmu. See vabastab külluse vastuvõtmist takistavad emotsioonid, nagu süütunne ning madal enesehinnang, ning avardab võimekust kogeda küllust kui üht oma sünniõigustest.[12]
Keemiline koostis: (Mg,Fe)2SiO4
Leiukohad: Egiptus, USA, Brasiilia, Sri Lanka, Venemaa[13]
[1] „Ma avardun kasvuenergiaga.“ N. Ahsian. The Crystal Ally Cards: Evolution Edition. Sedona, AZ USA: Crystalils Institute Press 2016, lk 98.
[2] Fostersite. Mindat.org. Kättesaadav: https://www.mindat.org/min-1584.html.
[3] S. Cesur. Rockhounding for Beginners. Suleyman Cesur 2020, lk 106.
[4] P., T. Nicholson, I. Shaw. Ancient Egyptian Materials and Technology. Cambridge University Press 2000, lk 47.
[5] N. Ahsian, R. Simmons. Peridot. The Book of Stones. Berkeley, California: North Atlantic Books 2015.
[6] P., T. Nicholson, I. Shaw. Ancient Egyptian Materials and Technology, lk 47.
[7] D., P. Turner, L., A. Groat. Geology and Mineralogy of Gemstones. John Wiley & Sons 2022, lk 82.
[8] R. Shor. GIA Tests Extraterrestrial Gemstones for Down-to-Earth Elements. Kättesaadav: https://www.gia.edu/gia-news-research-gia-tests-extraterrestrial-gemstones-down.
[9] R. Shor. GIA Tests Extraterrestrial Gemstones for Down-to-Earth Elements.
[10] N. Ahsian. The Crystal Ally Cards: Evolution Edition, lk 99.
[11] J. Hall. Kristallide piibel. ERSEN: 2003, lk 212-213.
[12] N. Ahsian, R. Simmons. Peridot. The Book of Stones.
[13] J. Hall. Kristallide piibel, k 212.