Kristallipesa

Esileht / MALAHHIIT

MALAHHIIT

Malahhiit

I align my personal will with Divine will.”[1]

Malahhiit on vaskkarbonaat-hüdroksiidi mineraal, mis saab tekkida üksnes vasemaagi läheduses. Kõrge kvaliteediga malahhiit võib ka ise sisaldada üle 50% vaske ning kuigi malahhiidist vase eraldamine tänapäeva tööstuses levinud ei ole, on malahhiidist leiud heaks indikaatorist sellest, kas piirkonnas on vasevarude potentsiaali.[2]

Malahhiit on oma nime saanud arvatavasti kreeka keelest (“malache” või “malachos”), tähendades vastavalt kas sügavrohelist värvi või omadussõna pehme.[3] Värvus on malahhiidil tõepoolest eriline – pole kristalli, mis köidaks niivõrd intensiivse värvitooni ning sellesse põimuvate heleroheliste või suisa valgete vöötidega. Malahhiit on alati läbipaistmatu ning lihvimata kujul on selle pinnal aimata sametjast sädelust. Looduses esineb malahhiit sageli koos keemiliselt sarnase koostisega asuriidiga, mis sisaldab samuti märkimisväärses koguses vaske.[4]

Malahhiit on inimkonnale tuttav juba aastatuhandeid. Iides Egiptuses kasutati malahhiiti meditsiinilistel eesmärkidel põletike ravimiseks[5] ning ehtekunstis kameede ja amulettidena.[6] Vana-Egiptuses kujutas roheline värv ka surma ja taassündi. Sellest tulenevalt viidati igavesele paradiisile kui malahhiidipõllule, mis sarnaneb maisele elule, ent ei kätke endas kannatusi.[7] Samuti polnud malahhiit võõras vanaroomlastele- ja kreeklastele, kusjuures pulbri kujul on malahhiiti arvatud kasutatavat suisa meigikunstis lauvärvina.[8] Keskaja Kesk-Euroopas usuti malahhiit soodustavat laste kasvu ning vaigistavat valu.[9] Malahhiiti kaevandati Wales’is juba pronksiajal, ca 3800 aastat tagasi[10] ning arheoloogilised leiud kinnitavad, et ca 3000 aastat tagasi töödeldi seda vase saamiseks ka tänase Iisreali aladel.[11] Ajalooliselt olulised malahiidivarud leiduvad nt Uuralites: sellest tingituna on malahhiit hinnatud kivi idanaabrite kultuuris. Talvepalees on malahhiit külluse sümbolina lausa kasutusel terve toa dekooris.[12] Malahhiidituba kujundati 1830. aastal valitseja Nikolai I abikaasa Alexandra Fjodorovna vastuvõtutoaks; seda kaunistavad malahhiidist sambad, kaminaraam ning muud sisustuselemendid.[13] 10 malahiidist kõrguvat sammast raamivad veel näiteks Isaaku katedraali siseseid tsaari väravaid.[14]

Juba antiigiajast kasutati malahhiiti ka värvipigmendina ning alles 19. sajandil asendus see tänapäevaste, sünteetiliste ning püsivuselt stabiilsemate alternatiividega.[15] Lääne-Euroopa maalrkunstis kasutati pulbristatud malahhiiti enim just 11. kuni 16. sajandil[16] ning kuulsamatest kunstnikest on see kuulunud mh itaalia meistri Caravaggio värvipaletti.[17]

Tänapäeval on malahhiit hinnatud eelkõige ehtekunstis ja sisustuselementidena (nt vaasid, kujud, kausid jms). Ehkki malahhiiti on leitud mitmetes riikides, ei saa seda kindlasti pidada levinud kristalliks. Seetõttu on ka kõrgekvaliteedilised puhtast malahhiidist leiud sageli keskmisest kallimad.

Energeetiliselt toetab malahhiit tegutsemist, otsusekindlust, juhtimisvõimekust ning ideede realiseerimist praktikas. Malahhiit annab tõuke tegutsemiseks ning innustab võimaluste püüdmist, mitte pelgalt nende ootama jäämist.[18] Malahhiit aitab märgata, millele on meie tahe suunatud: kas sa oled rollis, kus sinu käitumist suunab elu, või valid sa vastutuse juhtida oma elu ise? Malahhiit pakub usaldust, et sinu valitud tee on õige ning ei teeni mitte üksnes sinu, vaid kogu Maailma kõrgemat hüve.[19] Malahhiit juhib tähelepanu sellele, mis takistab kasvamist, aidates samaaegselt jõuda probleemi tuumani, tugevdada intuitsiooni ja eneseusaldust.[20]

Keemiline koostis: [Cu2CO3(OH)2][21] 

Leiukohad: Kongo, Venemaa, USA, Hiina, India, Mehhiko, Tšiili.[22] 

Vaata malahhiidist tooteid

 

Malahhiit kristall   Malahhiit kivi   Malahhiit 

malahhiit, малахит   malahhiit, малахит   Malahhiit poolväärskivi

 


[1]Ma joondan oma isikliku tahte Jumaliku tahtega.” N. Ahsian. The Crystal Ally Cards: Evolution Edition. Sedona, AZ USA: Crystalils Institute Press 2016, lk 119.

[2] S. K. Haldar. Platinum-Nickel-Chromium Deposits. Elsevier Inc. 2007, p 1.3.4.2 Malachite. Osaliselt refereeritud: [https://www.sciencedirect.com/topics/earth-and-planetary-sciences/malachite].

[3] R. Duda, L. Rejl. Väike vääriskiviraamat. Praha: FINIDR 1996. Tõlge eesti keelde Sinisukk 1998, lk 152.

[4] N. Ahsian, R. Simmons. The Book of Stones. Berkeley, California: North Atlantic Books 2015.

[5] P., T. Keyser. Mineral Medicine in Apion of Oasis according to Pliny and Galen. Mnemosyne, Fourth Series, 69/3 (2016), lk. 467. Kättesaadav: [https://www.jstor.org/stable/24772058].

[6] R. Duda, L. Rejl. Väike vääriskiviraamat, lk 152.

[7] J. Hill. Meaning of green in ancient Egypt. Ancient Egypt Online, 2010. Kättesaadav: [https://ancientegyptonline.co.uk/colourgreen/].

[8] N. Ahsian, R. Simmons. The Book of Stones.

[9] R. Duda, L. Rejl. Väike vääriskiviraamat, lk 152.

[10] B. Johnson. The Great Orme Mines. Historic UK. Kättesaadav: [https://www.historic-uk.com/HistoryUK/HistoryofWales/The-Great-Orme-Mines/].

[11] P., J. Parr. Review of 'Timma: Valley of the Biblical Copper Mines' by Beno Rothenberg Bulletin of the School of Oriental and African Studies, University of London 1974, 37/01 lk. 223–224.

[12] L. Budrina. Малахитовые залы Петербурга, России, Европы. Блистательный Петербург. Роль архитекторов ХIХ века в создании неповторимого облика города. Материалы научно-практической конференции. Кафедра. Сб. науч. Peterburg: Государственный музей-памятник «Исаакиевский собор», 2011, lk 23-49. Kättesaadav: [https://www.academia.edu/7717944/ Малахитовые_залы_Петербурга_России_Европы_Malachite_salon_of_St_Petersburg_Russia_Europe_]

[13] The Malachite Room. The State Hermitage Museum. Kättesaadav: [https://www.hermitagemuseum.org/wps/portal/hermitage/explore/buildings/locations/room/B10_F2_H189/?lng=en].

[14] Декоративный камень в Исаакиевском соборе. Исаакиевский собор. Kättesaadav: [https://cathedral.ru/ru/isaac/stones].

[15] R., J. Gettens, E., W. Fitzhugh. Malachite and Green Verditer. Artists’ Pigments. A Handbook of Their History and Characteristics. Vol. 2: A. Roy (Ed.) Oxford University Press 1993, lk 183–202.

[16] M. M. Naumova, S. A. Pisareva and G. O. Nechiporenko. Studies in Conservation. Taylor & Francis, Ltd. on behalf of the International Institute for Conservation of Historic and Artistic Works 1990. 35/2, lk 82. Kättesaadav: [https://www.jstor.org/stable/1506196].  

[17] S. Mancini. Caravaggio's Technique: 'The Taking of Christ', Advanced Research into Practice and Process. Studies: An Irish Quarterly Review , Talv 2015/2016, Vol. 104, No. 416, The Arts and Jesuit Influence in the Era of Catholic Reform, pp. 406. Kättesaadav: [https://www.jstor.org/stable/24640790].

[18] N. Ahsian, R. Simmons. The Book of Stones.

[19] N. Ahsian. The Crystal Ally Cards: Evolution Edition, lk 120.

[20] J. Hall. Kristallide piibel. ERSEN: 2003, lk 183-184.

[21] S. K. Haldar. Platinum-Nickel-Chromium Deposits, p 1.3.4.2.

[22] R. Duda, L. Rejl. Väike vääriskiviraamat, lk 152-153.