Magnetiit

Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal. Magnetiidi mustad kristallid on oktaeedri, harvem kuubikujulised, kuid kristallidena leidub teda harva. Ta on tugev looduslik magnet, mis kuulub spinelli gruppi. Tavaliselt esineb magnetiit kivimeis korrapäratute terakeste või maagisoontena ning tegemist on olulise raua toorainega.[1]

Enamik kivimeid sisaldavad mingil määral magnetilisi mineraale, nagu hematiit ja magnetiit. Magnetiit võib tekkida tardkivimina, hüdrotermiliselt, moondekivimina ja settekivimina. Peened magnetiidi tükid käituvad nagu väiksed magnetid. Laava jahtumisel või kivimite settimisel orienteeruvad need maa magnetvälja suunaliselt. Selle järgi on võimalik kindlaks määrata maa magnetvälja polaarsust minevikus. Magnetiit on looduses esinevatest mineraalidest kõige magnetilisem. Looduslikult magneetunud magnetiidi tükke või nõelu kasutati esimeste kompassidena. Esimesed magnetlindid ja trafode südamikud valmistati samuti peamiselt magnetiidist.[2]

Energeetiliselt seostatakse magnetiiti tugeva maandusega. See aitab reguleerida energiasagedusi, maandab liigset energiat ja võimaldab seeläbi ennetada energeetilist ülekoormust ja läbipõlemist.[3] See on toeks meditatsioonil, telepaatia ja visualiseerimise puhul, andes tasakaalustatud perspektiivi ja usalduse enda istuatsiooni vastu. Psühholoogiliselt edendab magnetiit negatiivsete emotsioonide, nagu hirm, lein, viha, vähendamist ja nende asendamist positiivsetega. Kristall on intellekti ja emotsioonide tasakaalustaja, toetades sisemist stabiilsust.[4]

 

Keemiline koostis: Fe²⁺Fe³⁺₂O₄[5]

Leiukohad: Rootsi, Šveits, Austria, Saksamaa, Itaalia, USA[6]