Lapis Lazuli
“I now open to the Divine understanding”[1]
Eksimatult äratuntav lapis lazuli on oma kullatähnilise sügavsinise tooniga üks ajaloo kuulsamaid kristalle. Seda on kõrgelt hinnatud juba aastatuhandeid, olles iidsete maade üks luksuslikumaid kaubaartikleid ning inspireerides valitsejaid, kunstnikke ja kirjanikke. Lapis lazulit mainivaid kirjed on ajaloost suisa niivõrd palju, et sellele vääriks pühendamist eraldi tervikteos.
Kui Vana-Roomas ja -Kreekas kutsuti lapis lazulit veel safiiriks, siis keskkajal sai see oma tänaseni kasutatava nimetuse (lapis lazuli, vahel nimetatud ka lasuriit).[2] Ehkki pole teada, kas nimetuse läte pärineb pärsia või araabia keelest, tähendab selle algupärane sõna “lahzward”sinist värvi.[3] Keskajal kasutatud ladina keeles tähendas sellele liidetud “lapis” kivi.[4]
Lapis lazuli on metamorfne kivim, mis koosneb paljudest erinevatest mineraalidest (kaltsiit-püriit, diopsiid jt) ning mille kõige hinnatumaks komponendiks peetakse sinist mineraali lasuriit.[5] Lapis lazuli on vaieldamatult üheks Afganistani signatuuriks –seal leiduvad tänapäevalgi suurimad kristallvarud ning just sealt sai alguse mineraali eksportimine iidse maailma teistesse piirkondadesse. Samas on ekslik väita, justkui oleks Afganistan olnud lapis lazuli ainsaks leiukohaks – on leidnud kinnitust, et juba enne meie ajaarvamist kaevandati lapis lazulilt ka Pamiri mägedes Tadžikistanis ja Pakistanis.[6] Pakistani vanimad lapis lazuli leiud ulatuvad vähemalt 7. aastatuhandesse eKr. Hiljem kogus kristall populaarsust Mesopotaamia ja Vana-Egiptuse valitsejate seas, mil sellega hakati siduma erinevaid legende ning religioosseid tähendusi.[7] Nii omistati lapis lazulist valmistatud määrdele ravitoime silmade tervendamisel (ca 1550 eKr)[8] ning lapis lazulit sisaldavaid retsepte leidub ohtralt ka islami vanemas meditsiinikirjanduses[9].
Hinnatud lapis lazulist valmistati nii ida kui lääne tsivilisatsioonides ehteid, helmeid, graveeritud kujusid ning amulette. Näiteks oli karneooli ja türkiisi kõrval lapis lazuliga rikkalikult kaunistatud ka 14. sajandil eKr Vana-Egiptust valitsenud vaarao Tutanhamoni kuldkirst.[10] Lapis lazulist helmeid, käepidemeid ja nööpe jms on leitud ka mitmete teiste Vana-Egiptuse jõukamate kodanike hauakambritest.[11] Paljude selliste leidudega on tänapäeval võimalik tutvuda maailma kuulsaimates muuseumides, nagu Louvre’is Pariisis või Metropolitan Museum of Art’is (MET), New York’is. Peterburi suurimas õigeusu kirikus, Isaaku katedraalis, on aga võimalik imetleda lausa lapis lazulist kõrguvaid sambaid.[12]
Kui vanaajal oli lapis lazuli kasutusel eelkõige ehte- ja dekoratiivkivina, siis esimesed kirjed selle laialdasest kasutamisest värvipigmendina jäävad oluliselt hilisemasse perioodi. Ehkki lapis lazuli väärtus oli tol ajal võrdne kullaga (lapis lazulit imporditi kuni 18. sajandini üksnes Afganistanis asuvatest Badakhshan mägedest), oli lapis lazuli pärast varajast keskkaega maailma maalikunsti populaarseim pigment. Vanimad lapis lazuli abil valminud seinamaalingud asuvad Kesk-Aasias ning on tegelikult juba ca 5-8. sajandist. [13] Purustatud lapis lazuli pulbrist segatud sinise tindiga kirjutatud moslemi käsikirjasid leidub juba vähemalt 11. sajandist.[14] Euroopas kogus lapis lazuli pulbrist valmistatud ultramariini pigment populaarsust aga veelgi hiljem, 12. sajandil. Just sel ajal hakati sinist värvi – erinevalt Vana-Roomas levinud eelistustest – seostama pühalikkuse ja puhtusega, kusjuures sagedaimalt on sinisega kujutatud just neitsi Maarja rõivaid.[15]
15. ja 16. sajandil oli ultramariin kujunenud enamike Itaalia kunstnike meelisvärviks: nii on seda oma (eelkõige religioosse tähendusega) teostes kasutanud teiste hulgas nt Raphael, Boticelli ja Titian.[16] Lapis lazuli kalli hinna tõttu võidi siniste toonide maalimisel kasutada alusvärvina ka teisi mineraale, nagu näiteks asuriiti, millisel juhul kanti hinnalise, kuid kõikides teistest mineraalidest oluliselt stabiilsema ning erksama lapis lazuli pigmendikiht üksnes maali kõige peamisele pinnale.[17] Samuti on leidnud kinnitust, et juba julgelt enne 11. sajandit kasutati lapis lazui pigmenti ka erinevate materjalide tulega töötlemisel, nagu klaasi, keraamika ja mosaiikide valmistamisel ja toonimisel.[18]
Energeetiliselt toetab lapis lazuli iseenda väe ja sügavaima olemusega kokkusaamist. See aitab avardada teadlikkust ning pakub võimalust enese paremaks tundmaõppimiseks.[19] Samuti julgustab lapis lazuli end väljendama ilma tagasi hoidmata või kompromisse tegemata, soodustades arvamuste avaldamist ning avameelset avatud suhtlemist.[20] Ühes eelnevaga toetab lapis lazuli igasugust vaimset küpsemist, enda kutsumuse või kõrgema ülesande leidmist ning sellele järgnemist. See esitab küsimuse: milliste kriteeriumide abil oled sa teinud oma elus otsuseid ning kas need kriteeriumid teenivad endiselt sinu huvisid? Kas sinu väline käitumine ühildub sellega, kes sa tead, et sa oled? Lapis lazuli soodustab enese tegeliku potentsiaali avardamist ja soovide manifesteerimist.[21]
Leiukohad: Afganistan, Venemaa, Tšiili[22]
Keemiline koostis: (NaCa)8[(SO4,S,Cl)2(AlSiO4)6][23]
Vaata lapis lazuli/lasuriit tooteid
[1] “Nüüd ma avanen Jumalikule mõistmisele.” N. Ahsian. The Crystal Ally Cards: Evolution Edition. Sedona, AZ USA: Crystalils Institute Press 2016, lk 184.
[2] N. Ahsian, R. Simmons. The Book of Stones. Berkeley, California: North Atlantic Books 2015.
[3] R. Duda, L. Rejl. Väike vääriskiviraamat. Praha: FINIDR 1996. Tõlge eesti keelde Sinisukk 1998, lk 138.
[4] G. Frison and G. Brun. Lapis lazuli, lazurite, ultramarine ‘blue’, and the colour term ‘azure’ up to the 13th century. Journal of the International Colour Association (2016): 16, lk 41-55. Kättesaadav: [https://aic-color.org/resources/Documents/jaic_v16_03_GdC2015.pdf].
[5] G. Frison and G. Brun. Lapis lazuli, lazurite, ultramarine ‘blue’, and the colour term ‘azure’ up to the 13th century, lk 42.
[6] M. Casanova. The sources of lapis lazuli found in Iran, in South Asian Archaeology, Jarrige C (ed.), 1992, lk 49-56 (viidatud G. Frison and G. Brun. Lapis lazuli, lazurite, ultramarine ‘blue’, and the colour term ‘azure’ up to the 13th century, lk 43).
[7] S. Aufrère. L'Univers minéral dans la pensée égyptienne, Cairo 1991 (viidatud G. Frison and G. Brun. Lapis lazuli, lazurite, ultramarine ‘blue’, and the colour term ‘azure’ up to the 13th century, lk 42).
[8] H. von Deines, H. Grapow, W. Wolfhart. Übersetzung der medizinischen Texte, Grundriss der Medizin der alten Ägypter, 1958 Berlin. (viidatud G. Frison and G. Brun. Lapis lazuli, lazurite, ultramarine ‘blue’, and the colour term ‘azure’ up to the 13th century, lk 43).
[9] M. Meyerhof. The book of the Ten Treatises on the Eye Ascribed to Ḥunain ibn Isḥâq (809-877 A.D.). Ḥunain ibn Isḥâq, Cairo 1928, ed. (viidatud G. Frison and G. Brun. Lapis lazuli, lazurite, ultramarine ‘blue’, and the colour term ‘azure’ up to the 13th century, lk 43).
[10] Tut-Ankh-Amen's Golden Coffins, the Work of Ancient Egypt's Most Skilled Artisians Source. Scientific American , Vol. 134, 5/1926, lk 305. Kättesaadav: [https://www.jstor.org/stable/24976639].
[11] J. Crowfoot Payne. Lapis Lazuli in Early Egypt. British Institute for the Study of Iraq. Iraq , kevad 1968, Vol. 30, No. 1, lk 58-61. Kättesaadav: [https://www.jstor.org/stable/4199837].
[12] Visit to Isaac's Cathedral in St. Petersburg. Authentinc Scandinavia. Kättesaadav: [https://authentic-scandinavia.com/experiences/visit-to-isaacs-cathedral-in-st-petersburg].
[13] M., C. Gaetani, U., Santamaria, C., Seccaroni. The Use of Egyptian Blue and Lapis Lazuli in the Middle Ages: The Wall Paintings of the San Saba Church in Rome. Taylor & Francis, Ltd. on behalf of the International Institute for Conservation of Historic and Artistic Works: Studies in Conservation , 2004, Vol. 49, No. 1, lk 13-22. Kättesaadav: [https://www.jstor.org/stable/1506927].
[14] al-ʻAbādī HM. Las artes del libro en al-Andalus y el Magreb (siglos IV H/X dC-VIII H/XV dC), 2005 Madrid (viidatud G. Frison and G. Brun. Lapis lazuli, lazurite, ultramarine ‘blue’, and the colour term ‘azure’ up to the 13th century, lk 43).
[15] Lapis Lazuli and the History of ‘the Most Perfect’ Color. 19.08.2015 The New York Times International Edition. Kättesaadav: [https://www.nytimes.com/2015/08/19/arts/international/lapis-lazuli-and-the-history-of-the-most-perfect-color.html].
[16] L. Figes. Colour in art: a brief history of blue pigment. Art UK, 23.09.2019. Kättesaadav: [https://artuk.org/discover/stories/colour-in-art-a-brief-history-of-blue-pigment#].
[17] D. Bomford, A. Roy. A Closer Look- Colour. London: 2009. National Gallery Company, lk 28.
[18] G. Frison and G. Brun. Lapis lazuli, lazurite, ultramarine ‘blue’, and the colour term ‘azure’ up to the 13th century, lk 43.
[19] N. Ahsian, R. Simmons. The Book of Stones.
[20] J. Hall. Kristallide piibel. ERSEN: 2003, lk 173.
[21] N. Ahsian. The Crystal Ally Cards: Evolution Edition, lk 185.
[22] N. Ahsian, R. Simmons. The Book of Stones.
[23] R. Duda, L. Rejl. Väike vääriskiviraamat, lk 138.