Kullisilm

Kullisilm (vahel nimetatud ka sinine tiigrisilm) on sinihall kuni sinakasroheline läbipaistmatu kiudkvarts; täpsemalt öeldes makrokristallilise kvartsi liik. Kullisilm on tuntud oma küütlevuse poolest ning see meenutab sõna otseses mõttes kulli arukat silma.

Kullisilm moodustub amfiboolasbestide rühma kuuluva kroküdoliidi kiudude kapseldumisel kvartsi sisse. Tektooniliste protsesside tulemusena tekivad esmalt kvartsi sisse mõrad, mille avaustesse kasvab kroküdoliit. Kroküdoliidi ümber ringlevast mineraalveest ladestub kvarts, neelates kroküdoliidi kiud taas endasse. Järgmiste tektooniliste pingete järel tekkinud lõhede puhul kordub sama protsess uuesti ja uuesti, kuni tekivad lõppkivimile iseloomulikud lainelised, kiulised kihid.[1] Kuna kroküdoliit ise on sinist tooni, tekib esmalt kullisilm. Erinevate hüdrotermiliste protsesside järel muutub aga sinine kroküdoliit pruuniks goetiidiks ja sealt edasi juba tuttavaks, nn tavaliseks tiigrisilmaks.[2] Kullisilma (aga ka tiigrisilma) küütlev, kassisilma meenutav helk tekibki tänu just tänu selles sisalduva kroküdoliidi kiudude lainelis-paralleelsele paigutusele.[3]

Kullisilma seostatakse jõukuse ja küllusega. See on toeks negatiivsete ja  piiravate mõttemustrite ja juurdunud käitumisharjumuste lahustamisel, näidates probleeme teisest (nn kulli) perspektiivist ning vähendades pessimismi ja soovi süüdistada enda tekitatud muredes teisi.[4] Kullisilm edendab tähelepanelikkust ja ning kaastundlikku suhtumist nii endasse kui teistesse.[5]

Keemiline koostis: SiO₂

Leiukohad: Lõuna-Aafrika, Põhja-Ameerika, India, Austraalia[6]

Vaata kullisilmast tooteid