Kristallipesa

Esileht / IOLIIT

IOLIIT

Ioliit (kordieriit, vesisafiir)

 

Veidi pärast aega, mil Lääne-maailma turule jõudsid Ida-Aafrikast avastatud ning peamiselt Tiffany ettevõttele mõeldud tansaniidi-varud, leiti sellele 1980. aastatel ka oluliselt soodsam, kuid värvilt sarnane alternatiiv – ioliit. Saades nimetuse just värvitooni järgi (ios tähendab kreeka keeles violetset), on seda sageli kutsutud ka vesisafiiriks (samuti kordieriidiks prantsuse geoloog P. L. A. Cordier’i järgi[1]). Ent safiiriga võrreldes on ioliidi toon mahedam, lausa udusem ning kohati sinakas-hall.

Kuna ioliit on pleokroobne, paistab selle värvus eri nurga alt vaadatult alati erinevana. Ning ehkki just see sama pleokroism on valmistanud meelehärmi esteetikat hindavatele juveliiridele, oskasid selles hindamatut väärtust näha viikingid. Nimelt on õhukesi ioliidi-lõike võimalik kasutada polariseerijatena: sarnaselt tänapäevaste kaamerate polaroid-filtritele muudab ioliit vaate selgemaks, kõrvaldades udu ja hägu. Just nii navigeerisid viikingid merel ka pilvistel päevadel – taevalaotuse uurmine läbi ioliidi võimaldas alati tuvastada päikese täpse asukoha.[2]

Ioliiti on nimetatud ka visioonikiviks, mis edendab visualiseerimist ning intuitiivset taipu. Ioliit toetab ühendumist oma sisemise teadmisega, julgustades teiste ootustest vabanemist ja oma tõelise olemuse väljendamist.[3] Niisamuti aitab ioliit vabaneda hirmudest, sh hirmust oma enda haavade parandamise ees. Ioliit ühendab maised teadmised sisemise intuitsiooniga, lahutab meele emotsioonidest ning julgustab leidma suurimat aaret kõigest – vastust küsimusele, mis pakub mulle rõõmu ja rahu; mis paneb mu südame helisema?[4]

Keemiline koostis: Mg2Al3[AlSi5O18][5]

Leiukohad: Brasiilia, Madagaskar, Burma, India[6]

Vaata ioliidist tooteid

 

Ioliit ehk vesisafiir kristall    Sinine lilla kristall ioliit    Ioliit poolvääriskivi

[1] R. Duda, L. Rejl. Väike vääriskiviraamat. Praha: FINIDR 1996. Tõlge eesti keelde Sinisukk 1998, lk 70.

[2] D. Federman. Modern Jeweler’s Consumer Guide to Colored Gemstones. Springer Science & Business Media 2012, lk 103.

[3] J. Hall. Kristallide piibel. ERSEN: 2003,  lk 147.

[4] N. Ahsian, R. Simmons. The Book of Stones. Iolite. Berkeley, California: North Atlantic Books 2015.

[5] R. Duda, L. Rejl. Väike vääriskiviraamat, lk 70.

[6] N. Ahsian, R. Simmons. The Book of Stones. Iolite.