Kristallipesa

Esileht / IDOKRAAS

IDOKRAAS

Vesuvianiit (idokraas)

Vesuvianiit avastati Itaalias Vesuuviuse mäel. Kõige sagedamini on vesuvianiit roheline või kollakas-roheline, kuid seda võib leiduda ka mitmetes teistes toonides, sh nt sinise ja punasena (nendest viimaseid on leitud Rootsist).[1] Saksa mineroloog A. G. Werner avastas vesuvianiidi juba 1795 aastal, kuid prantsuse mineroloog R. J. Haüy tegi ettepaneku nimetada see hoopis idokraasiks (kreekakeelsest sõnast “segunenud vorm”). Nii võib tänaseni kohata kristalli mõlema nime all.[2]

Vesuvianiit on kasulik kristall südamesoovide manifesteerimiseks Maal. See toetab oma tõelise tee või kutsumuse leidmist, aidates leida julgust teha muudatusi töökohtades, suhetes, harjumustes, mõttemustrites ja emotsioonides ning täielikult realiseerida südame igatsusi. Kristall on kasulik negatiivsetest mõtetest loobumiseks, ergutades entusiasmi ja enesekindlust. See toetab uute inspireerivate arusaamadeni jõudmist ning aitab vabaneda alateadlikest hirmudest ja piiravatest uskumustest, mis edasiliikumist takistavad.[3] Vesuvianiit avab meele ja puhastab negatiivseid mõttemalle kergemaks ja selgemaks funktsioneerimiseks. See stimuleerib leidlikkust, avastamishimu ja loovust.[4]

Keemiline koostis: Ca19Fe3+Al4(Al6Mg2)(◻4)◻[Si2O7]4[(SiO4)10]O(OH)9[5]

Leiukohad: üle kogu maailma

Roheline kristall idokraas ehk vesuvianiit    Idokraas, vesuvianiit    Roheline kristall idokraas
Roheline kristall vesuvianiit    Kristall idokraas    Kristall idkoraas vesuvianiit

[1] DK. Jewel: A Celebration of Earth's Treasures. Dorling Kindersley Ltd 2016, lk 250.

[2] K. Hurrell, M. L. Johnson. Gemstones: A Complete Color Reference for Precious and Semiprecious Stones of the World. Book Sales 2016, lk 64.

[3] N. Ahsian, R. Simmons. Vesuvianite. The Book of Stones. Berkeley, California: North Atlantic Books 2015.

[4] J. Hall. Kristallide piibel. ERSEN: 2003, lk 146.

[5] Vesuvianite. Mindat.org. Kättesaadav: https://www.mindat.org/min-4223.html.