Asuriit
“I am guided to perceive the true nature of reality.”[1]
Asuriidi nimetus on pärsia keele juurtega (lahzward), tähistades sinist värvi.[2] Kristalli intensiivse tooni tõttu imetleti seda iidses maailmas ning leiab kollektsionääride poolt ihaldamist tänapäevalgi. Tulenevalt selle keemimlisest koostisest, kasvab asuriit sageli koos või lausa läbipõimunult koos sügavrohelise malahhiidiga, mis sisaldab samuti vaske.[3]
Vana-Egiptuses usuti asuriit avavat sisemist silma ning viivat jumaliku-sarnasesse seisundisse. Just asuriiti kasutati seejuures kaitsva taevajumal Horuse erksinise silma maalimisel.[4] Iidses Hiinas nimetati asuriiti taevakiviks, mis pidavat avama taevaseid väravaid.[5] Olemata nii kallis kui lapis lazuli, on asuriit olnud iidses maalikunstis tähtsal kohal.[6] On suisa väidetud, et praktikas oli hoopis asuriit keskaja kasutatuim pigment, seda kasutas ka nt maailmakuulus kunstnik Raphael.[7]
Asuriit toetab programmeeritud mõttemustrite vabastamist ning uute uskumuste ja uue reaalsuseni liikumist ilma hirmuta. See soodustab emotsionaalset helgust, aidates taibata probleemide sügavamaid põhjuseid.[8] Asuriiti seostatakse tugevalt intuitsiooni ja sisetunde usaldamisega – seetõttu on seda nimetatud ka nn vaimseks tõrvikuks, mis valgustab kõike, millele tähelepanu on parasjagu suunatud.[9]
Leiukohad: Prantsusmaa, USA, Namiibia, Hiina, Maroko, Mehhiko[10]
Keemiline koostis: Cu3[(OH)(CO3)]2[11]
[1] “Mind juhatatakse tajuma reaalsuse tegelikku olemust.” N. Ahsian. The Crystal Ally Cards: Evolution Edition. Sedona, AZ USA: Crystalils Institute Press 2016, lk 180.
[2] R. Duda, L. Rejl. Väike vääriskiviraamat. Praha: FINIDR 1996. Tõlge eesti keelde Sinisukk 1998, lk 158.
[3] N. Ahsian, R. Simmons. The Book of Stones. Berkeley, California: North Atlantic Books 2015.
[4] K. Raphaell. Crystal Enlightenment. Santa Fe, NM: Aurora Press 1985, lk 137.
[5] C. Eason. The New Crystal Bible. London: Carlton Books Ltd. 2010, lk 217.
[6] M. Price. A Renaissance of Color: Particle Separation and Preparation of Azurite for Use in Oil Painting. Leonardo , 2000, 4/33, lk 284. Kättesaadav: [https://www.jstor.org/stable/1576902].
[7] R. J. Gettens and E. West Fitzhugh. Azurite and Blue Verditer. Studies in Conservation , 05/1966, Vol. 11, No. 2, lk 60. Kättesaadav: [https://www.jstor.org/stable/1505445].
[8] J. Hall. Kristallide piibel. ERSEN: 2003, lk 78.
[9] N. Ahsian. The Crystal Ally Cards: Evolution Edition, lk 181.
[10] B. Jones. Azurite Through the Ages: Millennia of Mining Have Not Depleted Its Sources. Rock & Gem, 8/2012, lk 20–24.
[11] R. Duda, L. Rejl. Väike vääriskiviraamat, lk 158.