Aragoniit

Aragoniit on kaltsiumkarbonaat, mida võib leiduda nii läbipaistva, valge, kollaka, halli, lilla, sinise, rohelise, punase kui pruunina.[1] Kristall on saanud nimetuse oma leiukoha, Hispaanias asuva koopa järgi (Molina de Aragon), kus see 1797. aastal avastati.[2]

Aragoniidil on täpselt sama keemiline koostis, mis kaltsiidilgi, kuid neil on erinevad kristallistruktuurid (ehk need on polümorfid). Kaltsiidiga võrreldes tekib aragoniit aga harvem esinevates tingimustes, mistõttu on see vähem kättesaadav.[3] Muidu esineb aragoniit kivimites nagu teisedki mineraalid (nt stalaktiitides), kuid võib tekkida ka teatud bioloogiliste protsesside tulemusena – paljude meremolluskite kestad, korallid ja pärlid koosnevad peamiselt aragoniidist. Nagu kõik karbonaadid, on ka aragoniit pehme, habras ning seetõttu raskesti lihvitav. Ka selle läbipaistvamaid eksemplare lihvitakse harva, ning sedagi üksnes kollektsionääride erisoovil.[4] Samal põhjusel ei ole aragoniit just eriti levinud ehtekivi.

Aragoniit toetab keskendumist ja maandab liigset ärevust ja temperamenti. See soodustab enesekontrolli ja distsipliini ning edendab seeläbi vastupidavust ja sitkust.[5] Samas on aragoniit heaks meenutajaks, et vahel on ülesandeid võimalik jagada ka teistega – kõike ei pea lahendama üksi. Kristall õpetab vabaks laskma liigset tundlikkust, stressi ja viha.[6]   

Keemiline koostis: CaCO³

Leiukohad: Hispaania, Mehhiko, Ameerika Ühendriigid, Hiina

Vaata aragoniidist tooteid