Aktinoliit
Aktinoliiti võib pidada vääriskivide rariteediks, s.o kristalliks, mis oma piiratud leiukohtade või töötlemise keerukuse tõttu on sageli teada vaid kollektsionääridele (ja isegi siis mitte neile alati kättesaadav).[1] Aktinoliit on enamasti tumeroheline, ent seda võib esineda ka kollaka, pruuni või mustjana. Sellest lihvitud kristalle võidakse kassi silmale iseloomuliku helgi pärast nimetada ka ka aktinoliidi kassisilmaks.[2]
Aktinoliidile andis 1794. aastal nime iiri geoloog Richard Kirwan, tuletades selle kreekakeelsetest sõnadest ακτίνα ("aktina") ja λίθος ("lithos"), mis tähendavad eesti keeles vasavalt sõnu “kiir” ja “kivi”. Selline nimetus viitab aktinoliidi kristallvormile – aktinoliiti esineb sageli nõeljate, kiiri meenutavate kristallidena.[3]
Aktinoliit on keerukasse amfibooli gruppi kuuluv silikaat. Keemiliselt on see võrdlemisi sarnane samuti amfiboolide gruppi kuuluvale tremoliidile, üksnes selle erinevusega, et aktinoliit sisaldab rohkem raua (Fe) elemente, tremoliit aga rohkem magneesiumit (Mg).[4] Sõltuvalt sellest, n-ö kumba skaala otsa kristalli keemiline koostis kuulub, saab kristall ka oma nimetuse. Kõige tuntum tremoliidi ja aktinoliidi variatsioon on nefriit, mis koosneb niivõrd väikestest aktinoliidi-tremoliidi kristallidest, et neid on raske eristada isegi mikroskoobi abil.[5]
Energeetiliselt seostub aktinoliit märksõnadega, nagu otsekohesus, sihikindlus, uued suunad. Aktinoliit toetab enesekindlust ja sisemist tasakaalu, aidates seeläbi jõuda soovitud eesmärkideni.[6]
Leiukohad: Ameerika Ühendriigid, Keenia, Tansaania, Uganda, Madagaskar.[7]
Keemiline koostis: Ca2(Mg; Fe)5Si8O22(OH)2[8]
[1] R. Duda, L. Rejl. Väike vääriskiviraamat. Praha: FINIDR 1996. Tõlge eesti keelde Sinisukk 1998, lk 184.
[2] M. Price, K. Walsh. Kivimid ja mineraalid. Looduse taskuraamat. Tallinn: Varrak 2005, lk 197.
[3] Actinolite. Mindat. Kättesaadav: [https://www.mindat.org/min-18.html].
[4] B., C. M. Butler. Nephrite Jade in West Pakistan. The Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland No. 3/4 (Okt., 1963), lk 132 joonealune viide nr 1. Kättesaadav: [https://www.jstor.org/stable/25202641].
[5] L., A. Groat. Gemstones. American Scientist, vol. 100, no. 2 (märts-aprill 2012), lk 136. Kättesaadav: [https://www.jstor.org/stable/23222847].
[6] M. Gienger. Healing Crystals: the A-Z guide to 430 gemstones. Scottland: Earthdancer Books 2009 (4. vlj.), lk 6.
[7] International Gem Society LLC. Actinolite Value, Price, and Jewelry Information. Kättesaadav: [https://www.gemsociety.org/article/actinolite/].
[8] Actinolite. Mindat.